Teie ostukorv on tühi.
Karulauk
Öko seemned
Karulauk — Allium ursinum L.
Mitmeaastane aromaatne taim kõrgusega kuni 50 cm. Sibul on valge, piklik ja väike. Taim kasvatab vaid kaks laia süstjat lehte (laiusega 5–8 cm), mis ilmuvad kohe pärast lume sulamist. Aktiivne kasvuperiood on lühike – 25–30 päeva.
Kasvatamine seemnest: seemnest külvates moodustub täisväärtuslik vars alles 4.–5. aastal. Seemned on kõige parem külvata talve alla (hilis sügisel). Kevadisel külvil on kohustuslik stratifitseerimine: seemneid hoitakse niiskes liivas temperatuuril 0...+4°C 90 päeva ja mulda istutatakse vaid need, mis on idanenud.
Külvatakse varjulisse kohta, kobedasse ja lubjarikkasse mulda.
Tähelepanu: kuivad seemned idanevad vaid pärast külmakäsittlust (talvine külv või kunstlik stratifitseerimine).
Taim tärkab väga vara. Teisel aastal moodustuvad väikesed tippsibulad, mida saab ümber istutada.
Saagikoristus: rohelist lõigatakse mai lõpus enne õitsemist. Lõigatakse kogu maapealne osa, jättes sibula mulda. Et mitte kurnata istandust, tehakse lõikust samas kohas mitte sagedamini kui kord 2–3 aasta jooksul.
Karulaugu rohelisel on meeldiv mahe küüslaugu maitse. Toiduks tarvitatakse noori võrseid ja lehti: värskelt (salatites), marineeritult, hapendatult või kuivatatult. Karulauk on suurepärane pirukatäidis ja lisand lihatoitudele. Nõuanne: tugeva lõhna pehmendamiseks enne soolamist valatakse roheline üle keeva veega.
1,0 g = 145–165 seemet.
Mitmeaastane aromaatne taim kõrgusega kuni 50 cm. Sibul on valge, piklik ja väike. Taim kasvatab vaid kaks laia süstjat lehte (laiusega 5–8 cm), mis ilmuvad kohe pärast lume sulamist. Aktiivne kasvuperiood on lühike – 25–30 päeva.
Kasvatamine seemnest: seemnest külvates moodustub täisväärtuslik vars alles 4.–5. aastal. Seemned on kõige parem külvata talve alla (hilis sügisel). Kevadisel külvil on kohustuslik stratifitseerimine: seemneid hoitakse niiskes liivas temperatuuril 0...+4°C 90 päeva ja mulda istutatakse vaid need, mis on idanenud.
Külvatakse varjulisse kohta, kobedasse ja lubjarikkasse mulda.
Tähelepanu: kuivad seemned idanevad vaid pärast külmakäsittlust (talvine külv või kunstlik stratifitseerimine).
Taim tärkab väga vara. Teisel aastal moodustuvad väikesed tippsibulad, mida saab ümber istutada.
Saagikoristus: rohelist lõigatakse mai lõpus enne õitsemist. Lõigatakse kogu maapealne osa, jättes sibula mulda. Et mitte kurnata istandust, tehakse lõikust samas kohas mitte sagedamini kui kord 2–3 aasta jooksul.
Karulaugu rohelisel on meeldiv mahe küüslaugu maitse. Toiduks tarvitatakse noori võrseid ja lehti: värskelt (salatites), marineeritult, hapendatult või kuivatatult. Karulauk on suurepärane pirukatäidis ja lisand lihatoitudele. Nõuanne: tugeva lõhna pehmendamiseks enne soolamist valatakse roheline üle keeva veega.
1,0 g = 145–165 seemet.
* Agrotehnika olulised nüansid.
Seemnest areneb täiskasvanud taim aeglaselt: alles kolmandal aastal saavutab see normaalse suuruse. Pärast esimest aastat on sibul vaid 1/3 sukanõela jämedune. Seetõttu tuleb peenart hoolikalt umbrohust puhastada.
Parim idanevus on värskelt korjatud seemnetel. Õisikus valmivad nad ebaühtlaselt. Saagi kaotsimineku vältimiseks pange õisikule paberkott või lõigake see tervenisti maha ja riputage järelvalmimiseks üles.
Kasvukoht: karulauk armastab varju. Ideaalne on koht puuvõrade all, põõsaste vahel või aia põhjapoolses servas.
Hooldus: alates teisest aastast on soovitav istandust multšida mahalangenud lehtedega. Karulaugu sibul "kerkib" igal aastal mullast 0,5 cm ja ajab horisontaalseid juuri. Multš loob huumusest loodusliku "kihilise piruka", mis on parim väetis.
Istanduse matemaatika: üks taim annab kuni 120 seemet. Alustades 100 istikust, saab aja jooksul rajada suure istanduse. Pidage meeles: lõigatud taim taastub 2 aastat, seega on pideva saagi saamiseks vaja igal aastal juurde külvata.
Botaaniline teave.
Karulauk (Allium ursinum L.) on laukuliste sugukonda kuuluv püsik. Vars on kolmekandiline, õisik on poolkerajas sarikas valgete tähtjate õitega. Vili on kolmekandiline kupar mustade ümmarguste seemnetega.
Bioloogia: varjutaluv, eelistab niisket liivsavimulda. Tärkab aprillis, õitseb mais-juunis, seemned valmivad juulis.
Paljundamine: seemnetega (isckülv) ja vegetatiivselt (sibulate jagamise teel). Agrotehnika sarnaneb sibulale, kuid nõuab varju ja niiskust.
Raviomadused.
Tõeline C-vitamiini (kuni 150 mg%), fütontsiidide ja eeterlike õlide varamu. Rahvameditsiinis on see võimas vahend skorbuudi, usside ja külmetuse vastu. Tõstab söögiisu ja stimuleerib seedimist. Piiritustõmmist kasutatakse köha ja reuma korral.
Kulinaaria.
Karulauk on looduslik konservant (fütontsiidid aeglustavad liha riknemist). Kuivatamisel aroom nõrgeneb, kuid maitse säilib – kasutatakse talvel maitseainena. Purustatud sibul punase pipra ja hapukoorega on delikatess-kaste kalale.
* Raviks kasutatakse karulaugu sibulat, õisikuvart ja noori lehti.
Kõik taimeosad sisaldavad askorbiinhapet, saponiine, taimset vaha, kasulikku lima.
Karulauk on skorbuudi vastane vahend, mida võib kasutada toorelt, keedetult, soolatult ja marineeritult.
Karulauk mõjub mikroobide ja nugiliste vastaselt, tõstab söögiisu ja soodustab seedimist, tõstab seedetrakti sekretoorseid funktsioone.
Kasutatakse meteorismi, gastroenteriidi, amenorröa, neurasteenia, südamehaiguste ja vesitõve korral.
Ürdi ja sibula tõmmist kasutatakse köha, reuma ja bronhiidi korral.
Lehti pannakse silmadele põletiku korral. Sibulat kasutatakse välispidiselt furunklite ja karbunklite korral.
Kasutatakse toiduks kui joodi sisaldavat, dieetilist ja vitamiinirikast toiduainet.
